Pole enam kaugel

Nii siis, loodetavasti tuleb Kuldar kaugelt Saksamaalt täna öösel ikka koju, ega ole suures ärevuses otsustanud seitsme tuule poole ajama panna.
Viimane nädalavahetus oli siiski produktiivne, sest sai uue toitlustajaga kokkuleppele, leidsime pulmaisa ja nüüd on jälle asi kontrolli all (ehk).
Kuna torti mõningatel asjaoludel toitlustajalt ei saa, siis tuli seda otsida teistest pagaripoodidest. Valik langes Pere Leivale - teevad tordi valmis ja toovad veel õigeks ajaks kohale ka. Tort maitseb ootuste ja lootuste järgi ehk õige hea..
Edasiminekud on toimunud ka riietuse osas, sest saime endi arvates hea tehingu eest peigmehele toreda ülikonna. Hetkel on kostüümita pruut aga homme võib-olla enam mitte. Kell kaheksa on Tartust start, peale kella kümmet peaksime Kipaga olema juba esimese poe ukse taga (loodetavasti ka poes sees).
Pühapäeval toimub sõrmuste jahtimine, parimal juhul on saak paljutõotav.
Juba nädala pärast läheb pruut esimstele iluprotseduuridele, et pulmapäeval natukenegi esinduslikum välja näha. Eks paistab, mis sest saab :)

Pruudi hariduselus on samuti toimunud vahepealsed kõrgendused: nimelt teisipäeval sai kaitstud lõputöö hindele A ning nüüd on põhjust rõõmustada esimese bakalaureusekraadi pärast. Seega varem mahahõigatud 30. juuni kell 15.00 (aktuse algusaeg, orienteervuvat lõppu ei oska nimetada) jääb jõusse, soovi korral saab õnnitlusi jagada ilmselt pärast aktuse toimumist.

(Räägin endast tõesti eeee.... vist siis kolmandas isikus, palun seda mitte pahaks panna.

Titeuudised:
tegelane põtkib vahelduva eduga üsna jõudsalt, nii et emme kõht on mõnikord üpriski lopergune.
Emme kaalub hommikuti üle 64 kg (õhtuti ei julge kaalule minna), viimased 3 aastat oli emme kaal 58 kg (liiga vähe). Seega kaaluga meil muret enam ei ole.

Nüüd on juba aeg pärastlõunaseks uinakuks. Peab vaikselt issit koju ootama hakkama.

Ilusat suvepäeva jätku kõigile kaasaelajatele!